Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava
Post date: Jun 4, 2014 7:30:21 PM
Tere!
Keskkonnaameti poolt on alustatud Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava koostamisega.
Kaitsekorralduskava laiendatud koosolek toimus 30. mail Keskkonnaameti Palmse kontoris.
Edasi toimuvad arutelud järgmistes töögruppides (lisatud töögrupi juhi kontaktid):
1. Loodusväärtuste valdkond:
Pärandkooslused ja ajalooline maakasutus (Kristiina Jürisoo, tel 3258411 kristiina.jurisoo@keskkonnaamet.ee)
KOOSOLEK 9. juunil kell 9 Palmses
2. Kultuuripärandi valdkond:
Vaimne ja materiaalne pärand (I). Asustusstruktuur ja arhitektuur (II) (Ave Paulus, tel 3295533, 53327893 ave.paulus@keskkonnaamet.ee)
KOOSOLEK 28. juunil kell 10 I blokk ja kell 14 II blokk – Pärispea rahvamajas
3. Külastus:
Keskkonnaharidus ja külastuskorraldus (Krista Kingumets, tel 55624391 krista.kingumets@keskkonnaamet.ee)
KOOSOLEK 4. juunil kell 16 Palmses
Kaitsekorralduskava tööversioon kolmes osas on kättesaadav aadressil:
Mina püüan koosolekutest esimesest voorust osa võtta, et saada üldist ettekujutust Keskkonnaameti edasistest plaanidest. Kel vähegi võimalust, on igale arutelule oodatud, parem on koos edasi mõelda.
Kaitsekorralduskava koostamise ajagraafik on praegu järgmine:
Juuni-september 2014 - iseseisvad arutelud külades ja kogukondades;
Oktoober 2014-veebruar 2015 - organiseeritud piirkondlikud arutelud rahvamajades;
Märts - tööversioon valmis;
Mai - tutvustamine avalikkusele;
Juuli 2015 - dokument valmis ja ametist ministeeriumisse.
Lõpuks peab kaitsekorralduskava täitmine olema tagatud ka rahaliste vahenditega (kümneks aastaks).
Kuna praegu on Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja kinnitamine lükatud sügisesse, siis saab kaitsekorralduskava menetlemise käigus ka selgust, kuivõrd Keskkonnaamet rahvaga koostööd soovib teha. Seda saab arvestada kaitse-eeskirja tehtavate ettepanekute osas, aprillis Leesi rahvamajas toimunud kohtumisel lubas keskkonnaministriga ettepanekud ära oodata.
Kuna kaitsekorralduskava peaks tulema küllaltki detailne, siis on oluline, et me ei laseks Virve küla osas meie soovidest-vajadustest „üle sõita“.
Siit ka esimene palve – ootan kõigilt maa- ja majaomanikelt omapoolset nägemust, milline võiks olla küla edasine areng ehituste osas, nii oma kinnistu puhul kui ka üldiselt.
Meil oli väiksemas grupis koostatud kaart küla võimaliku laienemise osas, mis läks paar aastat tagasi ka Keskonnaametisse (lisan selle manusesse, kaardi suhtes on siiski mõningaid kõhklusi), täiendame ja parandame seda ettepanekutest lähtudes ja püüame siis, kui konsensuse leiame, meie ettepanekud kaitsekorralduskavasse sisse suruda.
Kui tekivad tõrked, siis saab protesti avaldada juba kaitse-eeskirja suhtes.
Teie ettepanekud on oodatud 18. juuniks e-posti aadressile jaanvelstrom@gmail.com või käsipostiga (või kui lihtsam on rääkida, siis helista või astu läbi), 21. juunil võiks kokku saada, arutada ja kokkuvõtted teha.
Meeldetuletuseks:
1) Looduskaitseseduses on kirjas:
…Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud:
…ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine ning rahvuspargis ehitise väliskonstruktsioonide muutmine;…
2) Kaitse-eeskirja eelnõus on kirjas:
… Piiranguvööndis on keelatud:
1) hoonete püstitamine metsamaal ja Natura elupaigas;
2) ehitiste püstitamine ranna või kalda ehituskeeluvööndis, välja arvatud kaitseala valitseja
nõusolekul käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhtudel.
(2) Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud:
1) ehitiste väliskonstruktsioonide muutmine;
2) Lahemaa piiranguvööndis ehitiste püstitamine; ….
(3) Kaitseala valitsejal on lähtuvalt kaitseala kaitse-eesmärgist õigus seada tingimusi, sealhulgas tingimusi ehitiste paiknemise, välisviimistluse, arhitektuurilahenduse, mahu, mõõtmete ja katusekalde kohta, kusjuures:
1) hoonetel on lubatud ainult kahepoolse viilkatuse ehitamine, välja arvatud olemasoleva lamekatusega hoone rekonstrueerimise, ajutise hoone ja elamiseks mittekasutatava kuni 20 m² väikehoone ehitamise korral. Lähtuvalt piirkondlikust eripärast on Suurpea, Vihasoo ja Võsu asulate hoonetel lubatud ka lamekatuse ehitamine;
2) keelatud on kõrgemate kui kahekorruseliste (üks täiskorrus ja katusekorrus), Võsul kõrgemate kui kolmekorruseliste (kaks täiskorrust ja katusekorrus või kolm täiskorrust) hoonete ehitamine, välja arvatud olemasolevate kõrgemate hoonete rekonstrueerimise korral. …
(4) Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ehituskeeld ei laiene:
1) olemasoleva elamu juurde püstitatavale ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse;
2) kalda kindlustusrajatisele;
3) supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele;
4) piirdeaiale;
5) piirivalve rajatisele piiriveekogu rannal või kaldal;
6) tehnovõrgurajatisele;
7) kaitseala ja avalikuks tarbeks püstitatavale rajatisele;
8) teele ja tänavale;
9) võrgu- ja paadikuuri kasutusotstarbega väikeehitisele;
10) lautrile ja paadisillale. ……
Jaan