Virve 425.aastapäevapidustuste pildid

Augusti teises pooles hakkavad rannakülad suvekülalistest tühjenema. Päikese madalamad kaared, hilishommikuni helklev kaste, üha varem õuemurule langev hämarus, aga peamiselt laste algavad koolihooled sunnivad suvitajaid asju pakkima ja linnakodudesse lahkuma. Virve küla tänavune suvehooaeg sai erilise punkti – küla esmamainimise 425. aastapäeva tähistasid elanikud, nende sugulased ja sõbrad ning külalised muinastulede ööl tavapärasest suurejoonelisemalt.

Mõte ära märkida Virve küla esmamainimist küpses vaikselt mitme aasta jooksul, kuid sel kevadel otsustasime, et teeme plaani teoks ning varasuvel kogunes väike toimkond huvilisi ideetalgutele.

Mõtteid pudenes siit-sealt, pärast mitmendat koosolekut kujunesid need konkreetseks tegevuskavaks, toimetustele joonistusid nimekirjas järele vastutavate inimeste nimed, esialgu uskumatu hakkas teoks saama. Selle nimel askeldas korraldustoimkonnas 17 inimest.

Tähtsa päeva pärastlõunal sättisid agarad „talunikud“ laadakaupa müügipindadele ostjaid ootama. Laadalisi meelitasid omatehtud seebid ja leivad, muffinid ja soolakurgid, suvikõrvitsad ja koduõlu, saviesemed ja kaltsuvaibad, rahvalaulu plaadid ja laulikud, mänguasjad, vasklaevad jms. Kauplemine kestis õhtuhämaruseni.

Kohaletulnud lõbustasid end loteriiga – võitis ju iga loos, milleks panustasid annetustega paljud külaelanikud. Mihkli Epu usinad näpud seadsid abilistega sedelid ja võidud peoliste jaoks valmis. Ostuks läks iga loos ja rõõmu oli sellest palju.

Pidupäeva erinevad killud sobitas ladusalt ja sujuvalt kokku Paul Laasik Kolgakülast, kes õhtujuhina mõjus lihtsalt ja armsalt ning andis kogu sündmusele soojust ja südamlikkust.

Mihkli talu riideaidas ja aidatrepil oli üles pandud vanade esemete näitus. Külaelanikud olid näitusele toonud endisaegseid majapidamis- ja puutööriistu, rannakülas olulisi kalapüügivahendeid, aga ka perenaiste näputöid – imelisi pitse ja tikandeid. Uudistamist ja põnevust pakkusid kõik eksponaadid, paljud kalapüügiriistad vajasid näituse kuraatori Tooma Aida asjakohaseid selgitusi. Nii mõnelegi meenus kodus lakas või kuuri all pesitsev samasugune riistapuu. Pildialbumitest leiti fotodelt vanu tuttavaid ja sugulasi. Imetleti, et väljapanek oli vaid ajutine ja külarahva abil kokku seatud. Väike ja kompaktne näitus kutsus külastajais esile mälestusi kaugetest aegadest, lastele tutvustas elu-olu vanal ajal. Tänusõnad korraldajaile olid igati asjakohased.

Õhtu piduliku osa kuulutas avatuks külavanem Maila. Põllu Ene on aastate jooksul otsinud ja uurinud fakte ning rahvapärimusi Virve küla ajaloost (vt ajaloo rubriigist Virve lugu). Nendest huvitavamaid seiku välja noppides ja oma mälestustele tuginedes värsistas Kari Maila Virve küla ajaloo uhkeks regilauluks. Kuusiku Heli koos laste Jussi, Joonase, Taavi ning Anniga laulsid regilaulu vägevalt eest ja rahvas sai kaasa laulda. Küll me laulame ja täiendame seda oma küla loomislugu veel!

Kolm rahvatantsupaari Keila grupist Pillerkaar tõid õhtusse särtsu ja värvi. Lõigukesi Ene koostatuid küla ajaloost ning rahvapärimusest luges ette Laasiku Paul.

Virvekaid ja nende külalisi tervitas Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi, kes soovis väikesele aga tegusale külale indu ja jaksu ka edaspidi sama agaralt toimetada. Külaliste hulgas oli palju inimesi, kes esmakordselt Virvele sattununa olid meeldivalt üllatunud meie pisikese kompaktse rannaküla ilust ja kodususest.

Et Virve küla rahvas on toimekas ja ettevõtlik, võis kogeda ka pidulistele pakutavatest õpitubadest. Küll olid korraldajad kavatsenud veelgi enam külalistele näpunäiteid jagada ja oma oskusi esitada, kuid mitte alati ei lähe kõik nii, nagu varem plaanitud. Huvilisi köitis Lemedi Elisabeti viltimise töötuba, rannakeelt õpiti- tuletati meelde Põllu Jaani eestvedamisel. Järgmist korda jäi ootama rannalaste mängude-tantsude, võrguparandamise ja sõlmede tegemise õpituba.

Kehakinnituseks olid Mihkli talu perenaised keetnud 25 liitrit maitsvat kalasuppi, mis kiidusõnade saatel ruttu ära söödi. Kes hiljaks jäi, leidis kindlasti head ja paremat külarahva poolt kaetud rikkalikust piknikulauast.

Ükski pidu ei ole õige ilma ühislauluta. Kopli Heiki  oli teinud hea lauluvaliku ja tuntud viisidest lauliku kokku pannud, mida saab külarahvas ka järgmistel pilgaritel kasutada. Kooslaulmisele andis lusti ja hoogu Kuusiku Heli lõõtspill.

Ei ole Eestimaal vist palju külasid, mis võiksid kiidelda oma-küla-poiste-bändiga. Viimased jaanipeod on ootused üsna kõrgele kruvinud, mis paneb simmani lähenedes külarahva küsima: „Kas jalga keerutame Portfelli (nii on ansambli, kus Kopli Heiki ja Jüri vahetevahel kaasa löövad, nimi) saatel?“ Nagu tavaks, kogus tants kiiresti tuure ja hoogsaid rütme jagus südaööni. Portfelli liikmetele palju jaksu ja jätkuvalt häid lugusid, et me ikka saaksime rõõmsalt tantsu vihtuda! Kõige murelikum oli siiski tantsupõrand, mis hoogsale trallile vaevu vastu pidas ja raskelt ohates järjekordse laua pingest päästis.

Õhtu ja hämaruse süvenedes hakkasid mere ääres tasapisi süttima muinastuled – üle lahe paistis neid nii Hara rannast kui ka Suurpealt ja Pärispealt. Süttis ka Virve küla lõke, mis aeg-ajalt tuule toel üsna julgelt vägevaks paisus ja sädemeid kõrgele taevasse lennutas. Märguandeks teistele rannaküladele asetati küünlad merre ja need põlesid seal veel südaööl- kui on südamega pandud, jäävad põlema.

Õhtu üks oodatum osa algas pimeduses, kui valgenes ekraan. Põllu Jaani kokku seatud ja pajatustega pikitud slaidiseeria endisest ja tänasest Virvest pakkus vaatajaile äratundmisrõõmu, imestust, üllatust, aga äratas ka minevikumälestusi ja nostalgiat. Noorem põlvkond uudistas huviga Virve küla majapidamiste muudatusi viimase saja aasta jooksul (vt ajaloo rubriigist Virve ajalugu pildis). Tahaks loota, et see oli alles esimene samm ja pildikesi küla ajaloost ning inimestest ka järgmistel koosolemistel näha saab.

Oli väga mõnus päikeseline päev - tants ja trall jätkus keskööni! Järgmiste toredate kokkusaamisteni!

Kopli Heiki, Tooma Aida, Mihkli Epu, Põllu Marju, Kari Maila, Põllu Ene meenutused seadis kokku Atru Valvi


Meie peo kohta võid lugeda lisa ka Sõnumitooja artiklist




Comments