Meist‎ > ‎

Ajaloost

Juminda poolsaare ajaloost

Juminda poolsaar on Kolga ja Hara lahe vaheline poolsaar , pikkus ligi 13 km, laius lõunaosas kuni 6 km.
Muinasajal kuulus Juminda poolsaar Revala maakonda,pärast sakslaste/taanlaste vallutust sulasid Revala ja Harjumaa üheks Harjumaaks.Alates 13. sajandist kuulus see ala Kuusalu kirikukihelkonda.Kuini 1346.aastani jäi poolsaar Taani kuninga valdustesse,hiljem Liivi ordule(Tallinna komtuurkond),1583.-1710.a. oli Rootsi valdus ja kuni Eesti Vabariigi loomiseni 1918.a. oli Vene riigi osa.
See ala on kuulunud Kolga mõisale.17.saj. Kolga mõisa vakuraamatus on kõik külad jagatud kahte rühma: kaluriküla ja põllumajanduslik rannaküla.Rannakülade hulka kuuluvad ka Juminda,Tapurla, Virve, Hara,Aabla;Pedaspea.

Virve küla vanal kaardil (ca 1880)
Vana Virve kaart


Virve (Wiruo,Wirwell,Wirwy,Wirwe) nime seletuseks ei osata midagi öelda.Virve on selge kivikära, kus silgukoormagagi oli tegemist, et üle kivide ja kändude saada. 1586. a oli seal 6 peret, 1858.a. 8 talu ja 13 vabadikukohta, 1938 40 majapidamist. Vanemate talude nimedest on 1782.a hingerevisjonis kirjas Clemente (Klementi, Lemedi), Tabbani (Mihkli talu eellane), Tõnno, Steffane(Stephany) ja Nigola talu.

Virve külla tulid inimesed Soomest Rootsi ajal. Maale jõudsid nad Voorekivi juures, millele panid leivamärsi ja sõid esimest korda. Sel kivil oli hiljem ohvrikoht.
EKLA f 200, m 16:1, 17 (III-1) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Jaagupi t. – Leida Rebane < Jüri Randmann, 75 a. (1930), Avaldaja: Eesti Kirjandusmuuseum, folkloristika osakond

Virves olid kõik elanikud kord otsa saanud. Siis tuli sinna üks naine Soomest. Voorekivi juures ta tuli paadist välja ja ohverdas. Tema järeltulijaist sai hiljem terve küla ja praegu on kõik Madeli-nimelised tema soost.
EKLA f 200, m 16:1, 18 (III-1) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Kadapiku t. – Leida Rebane < Jaan Randmann, 70 a. (1930), , Avaldaja: Eesti Kirjandusmuuseum, folkloristika osakond

Virve ja Tapurla külade vahel on ka mingi mälestuse kivi.
EKLA f 200, m 16:1, 3/4 (I) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Sikumäe t. – Leida Rebane < Joost Kalmholm, 73 a. (1930), Avaldaja: Eesti Kirjandusmuuseum, folkloristika osakond

Virves oli kalakabel, kuhu veel 70 a eest viidi kalu ohvriks. Kabelis peeti ka jutlust ja loeti piibelt. Merele minnes lubati kabelile kalu viia, kui hää saagi saab. Kui kabeli nurka kraapida, siis pidavat tuulgi oma suuna muutma. Ebausklikkude kalameeste kohta on säilind pilkelaulgi tuule kraapimisest.
EKLA f 200, m 16:1, 4 (I) < Kuusalu khk., Kolga v., Hara k. – Leida Rebane < Karl Biider, 44 a. (1930) 
, Avaldaja: Eesti Kirjandusmuuseum, folkloristika osakond

Rahvapärimustes räägitakse kõige rohkem Kolju kabelist. Virve külas on 50 meetrit merre ulatuv ja 5-6 meetrit mere kohal kõrguv neemenukk Koljunina ehk Koljunukk. Seal olnud vanasti tammik, kus rahvas ohverdanud. Jaan Jung(1835-1900) arvab, et seal võis olla vana hiiekoht, sest seal kasvas veel temagi ajal vanu kuuski,mille all olnud vanasti väike hoone, mida rahvas nimetanud Kolju kabeliks. Seal käidud ohverdamas, kabel olnud Kolga rannas väga kuulus.1864. ja 1870 aasta vahel olnud sest kabelist järel ainult paljad seinad,kabel olevat Krimmi sõja ajal(1853-1856)lõhutud ja kive kasutatud signaalsamba aluseks.Sellest kabelist pole peale rahvapärimuste mingeid teateid, see võis olla veel katoliku aega ulatuv kabel.
Allikas: www.leesi.ee

Comments